Euroopa Komisjon eraldab Eesti põllumajandustootjatele 3,3 miljonit eurot 2025. aasta ilmastikukahjude osaliseks hüvitamiseks, kuigi sektori hinnanguline kogukahju ulatus 113 miljoni euroni. Riik ELi toetusele omalt poolt juurde maksta ei kavatse.

ELi liikmesriigid kiitsid otsuse heaks 30. märtsil. Raha tuleb ELi ühise põllumajanduspoliitika põllumajandusreservist, millest eraldati kokku 21,5 miljonit eurot kolmele liikmesriigile: lisaks Eestile saab Bulgaaria 7,4 ja Ungari 10,8 miljonit eurot. Bulgaariat räsisid 2025. aasta suvel põuad ja kuumalained, mis vähendasid päevalille- ja maisitoodangut, Ungaris kahjustas äärmuslik kuumus ja veepuudus muu hulgas maisi- ja melonisaaki.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandussektori ja -turgude valdkonnajuht Kai-Liis Nõlvak nimetas ELi eraldist poliitiliseks sõnumiks. “Eestile eraldatud 3,3 miljonit eurot katab vaid väga väikese osa kahjudest, mida taimekasvatussektor 2025. aastal kandis,” selgitas ta.

Kevadkülm ja märg suvi tekitasid 113 miljoni euro eest kahju

2025. aasta kasvuperioodi mõjutasid kevadkülm ning sellele järgnenud jahe, märg ja ebastabiilne ilmastik, mis kahjustas eelkõige suvinisu, odra, põldherne, suvirapsi, kartuli ning puu- ja köögivilja saaki. Ministeeriumi 2025. aasta sügisene hinnang taimekasvatussektori kahjudele oli ligikaudu 113 miljonit eurot.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu volinik Christophe Hansen ütles otsuse heakskiitmisel, et komisjon seisab kriisi ajal põllumajandustootjate kõrval. “Kui põuad kahjustavad külvipindu Bulgaarias ja Ungaris või kui külm ja vihm hävitavad saagi Eestis, ei kannata ainult põllud, vaid ka tootjate perekonnad ja meie põllumajanduskogukondade tulevik tervikuna,” märkis ta.

Riik juurde ei maksa, aga uus kriis on ukse ees

ELi reeglid lubaksid Eestil toetussummat riigieelarvest kuni 200 protsendi ehk 6,6 miljoni euro ulatuses täiendada. Nõlvak ütles, et riigieelarve piiratuse tõttu riik seda teha ei kavatse.

Samas viitas ta uuele ohule: Lähis-Ida konflikt on juba 2026. aastal oluliselt tõstnud kütuse ja väetise hindu. “Praegu ei ole veel teada, kui pikaks ja suure majandusliku mõjuga kriisiks see võib kujuneda, mistõttu võib juhtuda, et peame sekkuma ka käesoleva aasta kriisi lahendamisse ja otsima vahendeid toidujulgeoleku tagamiseks,” selgitas Nõlvak.

Taotlused augustis, raha septembris

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus PRIAle. Toetuse saamise nõuded ja tingimused on praegu väljatöötamisel. Ministeerium arutab need läbi põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, seejärel koostab ministri määruse eelnõu ja saadab selle Eelnõude Infosüsteemi kooskõlastamisele, kus kõigil soovijatel on võimalik arvamust avaldada. Pärast seda määrus allkirjastatakse ja avaldatakse Riigi Teatajas.

Taotluste vastuvõtt on plaanitud 2026. aasta augustisse ning väljamakse peab tootjateni jõudma hiljemalt 30. septembriks. Võimalike toetusesaajate arvu saab hinnata alles siis, kui tingimused on paigas.

Sektori kogupilt: parem kui kaks eelnenud aastat, aga endiselt ebakindel

Vaatamata ilmastikukahjudele oli 2025. aasta majandusnäitajate poolest mõnevõrra parem kui kaks eelnenud aastat. Põllumajanduse majandusarvestuse esialgse prognoosi kohaselt, mis avaldati 2. aprillil, kasvas sektori kogutoodangu väärtus 2025. aastal 12 protsenti, ulatudes 1,47 miljardi euroni.

Kasvu vedas eelkõige loomakasvatussaaduste hinnatõus. Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes 2024. aastaga võrreldes 19 protsenti, ulatudes 779,7 miljoni euroni, kuigi koguseliselt toodang hoopis vähenes kuus protsenti. Eelneva aastaga võrreldes kallinesid veise- ja linnuliha, piim ja munad.

Taimekasvatustoodangu väärtus oli 556,2 miljonit eurot, mis on viis protsenti rohkem kui 2024. aastal. Hinnad liikusid erisuunaliselt: teravilja ja kartuli hind oli languses, samas ületas rapsi ning puuvilja ja marjade hind eelneva aasta taset. Taimekasvatustoodangu väärtusest moodustas teravili ligikaudu 43 protsenti. Kuigi teravilja kogus suurenes 11 protsenti, jäi madala hinna tõttu toodangu väärtus eelmise aasta tasemele (+0,9%). Rapsi kogus suurenes 81 protsenti, mis peegeldab eelkõige väga madalat võrdlusbaasi, ning hinnad olid 11 protsenti kõrgemad.

Kulude surve veidi vähenes. Vahetarbimise väärtus jäi eelmise aasta tasemele ning kulud kokku olid 1,58 miljardit eurot ja suurenesid aastaga kolm protsenti. Brutolisandväärtus kasvas 49 protsenti ning ettevõtjatulu koos toetustega pöördus pärast kahte järjestikust negatiivset aastat taas positiivseks. Ministeeriumi hinnangul jäi sektori olukord siiski ebakindlaks.

Tegu on juba teise korraga, kui Euroopa Komisjon Eesti põllumeestele ilmastikukahjude tõttu erakorralist kriisiabi eraldab. 2024. aasta oktoobris kiideti heaks samuti 3,3 miljoni euro suurune toetus 2023. aasta lõpu ja 2024. aasta ilmastikukahjude hüvitamiseks, mis maksti välja 2025. aasta aprillis. Toona said toetust kartuli-, rapsi-, rüpsi-, puuvilja-, köögivilja- ja marjakasvatajad.