Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) on tänase seisuga esitatud seoses E-Piima makseraskustega kuus laenutaotlust kogusummas 1,13 miljonit eurot, kinnitas sihtasutus Agroärile. MESi juht Meelis Annus peab E-Piima pankrotimenetlust tõsiseks ohumärgiks kogu Eesti piimasektorile.

Annuse sõnul on E-Piima Paide juustutehas Eesti piimanduse jaoks strateegiliselt oluline, kuna see suudab väärindada kuni 1000 tonni toorpiima päevas, annab tööd ligi 200 inimesele ning üle 90% toodangust läheb ekspordiks.

“Selle potentsiaali säilitamiseks on vaja uut omanikku, kes suudab tagada ettevõtte finantsilise jätkusuutlikkuse ja likviidsuse ning piimaga varustamise. See tähendab ka seda, et tootjatele tuleb välja maksta selle aasta piimarahad – ilma nende võlgnevuste lahendamiseta ei ole võimalik taastada usaldust ega tootjate valmisolekut jätkata tarnetega,” ütles Annus.

Märtsi keskpaiga seisuga oli E-Piim tootjatele võlgu ligikaudu 30 miljoni eurot.

Uus omanik üksi tehast ei käivita

Paide tehase seisakutaluvuse kohta märkis MES, et pankrotiseaduse järgi otsustavad võlausaldajad esimesel üldkoosolekul, kas ettevõtte tegevus lõpetada või püüda seda tervendada. Kas pankrotihaldurid tervendamist üldse kaaluvad, ei ole MES-i pädevuses vastata.

Annus tõi välja, et koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga on detsembrist alates kõik meetmed põhjalikult läbi arutatud.

“Oleme jõudnud arusaamani, et pakutud laenu- ja käendusmeetmetega on kõige operatiivsemalt võimalik finantseerida likviidsuspuudulikkust, minemata vastuollu riigiabi reeglitega,” ütles ta.

Annuse sõnul aitab MES-i laenukäendus ettevõtjatel saada vajalikku finantseerimist olukorras, kus tagatisi napib või maksevõime on ajutiselt kadunud. Samuti on tootjatele mõeldud käibelaen, mis katab piimarahade viibimisest tekkinud lühiajalisi rahavoogude katkestusi.

Annus rõhutas, et omanikumuudatus üksi E-Piima tehast ei käivita, vaid töötlemisvõimekus saab toimida ainult siis, kui tarned on stabiilsed ja mahud prognoositavad.

Ta lisas, et ideaalis peaks uus ärimudel kaasama suurema hulga Eesti piimatootjaid omanikeringi, sõlmides nendega selged kirjalikud kokkulepped. “See tooks tootjad tagasi ning tagaks tehase reaalse käivitumise,” ütles ta.