Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmete kohaselt vähenes põllumaa keskmine hind 2025. aastal 2,1%, langedes 6294 euroni hektari kohta. Viimase 15 aasta jooksul on põllumaa hinnad Eestis liikunud pea katkematus tõusutrendis.

Võrreldes 2020. aastaga oli haritava põllumaa hind 2023. aastaks kasvanud pea 80%. Suurim hüpe toimus aastatel 2022 ja 2023, mil maa kallines vastavalt ligi 25% ja 23%. Aastatel 2023–2025 püsis haritava maa keskmine hind vahemikus 6294–6430 €/ha.

“2025. aasta on aga siiski märgiline, sest esimest korda viimase 15 aasta jooksul pöördus senine tõus languseks – haritava maa hind vähenes 2,1% ja langes 6294 €/ha peale,” kommenteeris statistikat Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus.

“Kuna maa ajalooline hinnatõus on olnud väga kiire, on laenukoormus põhivara suhtes aasta-aastalt vähenenud. Kui veel 15 aastat tagasi moodustas laen 75% põhivara väärtusest, mis on sektori jaoks pigem ülemine piir, siis praegu on see 57%, mis näitab, et varade väärtus on kasvanud märksa kiiremini kui laenumaht. Kuigi põllumaa hinnatõus on suurendanud varade väärtust, ei ole varade tegelik tootlikkus kasvanud samas tempos,” selgitas ta põllumaa laenukoormuse muutust.

Aastaga langes keskmine hind enam kui pooltes maakondades

Turg on jätkuvalt kõige aktiivsem Lääne-Virumaal, kus 2025. aastal toimus 15% kõigist tehingutest. Ka aasta kalleim tehing, 10 004 €/ha, toimus Lääne-Virumaal.

Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 7672 €/ha, oli kolmandat aastat järjest Põlvamaal, millele järgnesid Tartumaa (7307 €/ha), Järvamaa (7012 €/ha) ja Lääne-Virumaa (6920 €/ha). Madalaim keskmine hind oli Hiiumaal (3785 €/ha) ja Saaremaal (4371 €/ha).

Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind rohkem kui pooles maakondadest. Suuremad langused olid Hiiumaal (–11,9%), Läänemaal (–10,9%), Raplamaal (–7,8%) ja Põlvamaal (–4,7%). Vastupidiselt üldisele tendentsile tõusis haritava maa hind Saaremaal aastaga 12%.

“Vaadates viimast viit aastat, on langusteta toimetanud vaid Tartumaa, kus haritava maa hinnatõus (54%) on lähedane Eesti keskmisele (52%),” märkis Padjus. Suurim on olnud hinnatõus Võrumaal (77,5%), Valgamaal (69,5%) ja Põlvamaal (61%), väikseim aga Saaremaal (39,1%), Läänemaal (41,9%) ja Viljandimaal (44,2%).

Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Hiiumaal oli hind vaid 3785 €/ha ja Saaremaal 4371 €/ha. “Kuigi Saaremaal on haritava maa hind suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind, vastupidiselt üldisele tendentsile, tõusis seal aastaga 12%,” märkis ekspert.

Madalamate hindade osas järgnesid saartele Ida-Virumaa (4814 €/ha) ja Läänemaa (5223 €/ha).

Swedbank: 2026. aastal ulatuslikku hinnatõusu ei oodata

Padjuse sõnul on viimased kolm aastat taimekasvatajatele keerulised olnud.

“2023. aastal oli kogu taimekasvatuse saak viie aastaga võrreldes 17% väiksem ning sisendeid, eeskätt väetisi, soetati kalli hinnaga. 2024. aastal jäi rapsisaak tavapärasest ligi poole väiksemaks. 2025. aasta esialgsete hinnangute järgi ulatub taimekasvatussektori kahjum ligikaudu 100 miljoni euroni,” rääkis ta.

Piimatootmise olukord on samuti muutunud. Aastatel 2022–2024 oli keskmine piimahind üle 400 €/t ning 2025. aastal tõusis see üle 500 €/t. “Eelmise aasta teises pooles alanud või ja piimapulbri hindade langus ning E-Piima tehase raskused on hakanud mõjutama Eesti piimatootjate piimahinda ja piimarahade laekumist,” lisas Padjus.

“Arvestades, et piimatootmine ja taimekasvatus moodustavad üle poole kogu põllumajandussektori toodangust, on selge, et sektor seisab silmitsi väljakutsetega,” sõnas ekspert.

Haritava maa turul on peamisteks ostjateks olnud kinnisvarainvestorid ja põllumajandusettevõtted. Põllumajandusettevõtete investeerimisvõimekus on pärast kolme järjestikust nõrka taimekasvatusaastat vähenenud ning osa põllumehi on sunnitud kuhjunud kohustuste katteks vara müüma.

“Arvestades piimandussektori väljakutseid, ei ole tõenäoline, et 2026. aasta tooks kaasa ulatusliku põllumaa hinnatõusu,” prognoosis Swedbanki põllumajandussektori juht.