Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu KEVILI korraldavad kolmapäeval, 19. märtsil üle-eestilise põllumajandussektori aktsiooni, mille käigus kogunevad tootjad traktoritega suuremate linnade ringteedele.

Aktsiooni ajendiks on riigikogus samal päeval toimuv olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Toit kui strateegiline majandusharu” arutelu. Põllumajandussektor soovib sellega rõhutada, et toidutootmine on Eesti majanduse ja julgeoleku strateegiline osa, mitte pelgalt üks majandussektor teiste seas.

Fookuses on EL-i toetuste ebavõrdsus

Aktsiooni taustal on Euroopa Liidus käimasolev arutelu järgmise eelarveperioodi (2028-2034) prioriteetide üle. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tootjate investeerimisvõimekus jäänud mitmete teiste liikmesriikidega võrreldes nõrgemaks – seda nähtust on hakatud nimetama agri-prosperity gap ehk sissetulekulõheks Euroopa põllumajanduses.

Euroopa Komisjoni hinnangul kuuluks Eestile ajalooliste toetuste ebavõrdsuse tasandamiseks ligikaudu 546 miljonit eurot lisavahendeid. Sektori esindajad on aga mures, et need vahendid ei pruugi jõuda põllumajandusse.

Sektor on kriisis: kolm aastat kahjumit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ütles, et traktorite toomine linnapilti on meeldetuletus, et traktoriga tehakse tööd ja kasvatatakse meie toitu. “Põllul tehtav töö jääb sageli linnainimestele märkamatuks, kuid just sellest tööst sõltub meie igapäevane toidulaud,” sõnas Ats.

KEVILI juhatuse liige Hannes Prits kirjeldas olukorda karmilt – kolm aastat järjestikust kahjumit, investeerimisvõime langeb ja tootjad lõpetavad tegevust. Pritsi sõnul ei ole tegu üksikute ettevõtete raskustega, vaid süsteemse probleemiga, kus küsimus on ellujäämises. Ta rõhutas, et põllumajandussaadused ja toidukaubad on elektroonika järel Eesti suuruselt teine eksportiv sektor ning selle positsiooni hoidmine eeldab investeeringuid, mitte raha ümbersuunamist.

Aasta põllumees 2024 ja Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi tõdes, et Eesti heaolu on viinud paljud inimesed päriselust kaugemale. “Vesi tuleb kraanist, toit tuleb poest ja raha pangaautomaadist. Tegelikult tulevad nii vesi kui toit maa seest – põllult ja metsast,” ütles Klaasmägi, lisades, et viimaste aastate kriisid on näidanud vajadust tagada toidutootmine kohalikul tasandil.

Raha peab jõudma põllumajandusse

Koja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira märkis, et kuigi Eesti toidutootmine on viimase kahe aastakümne jooksul teinud selge arenguhüppe, on riik endiselt toidu netoimportija. Viira hinnangul on Eestil potentsiaal arendada toidutootmist strateegilise majandusharuna, kuid selleks on vaja investeerida nii põllumajandusse kui ka toidutööstusse.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas hoiatas, et kui valitsus suunab ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud raha mujale, seatakse muud teemad toidujulgeolekust ettepoole. “See ei ole enam ainult tootjate mure – see puudutab kõiki Eesti inimesi,” ütles Varblas. Ta lisas, et põllumehed on olnud pikka aega kannatlikud, kuid ka kannatlikkusel on piir – tootjad ei oota abi, vaid kindlust, et toidujulgeoleku tagamine on ka valitsuse prioriteet.

Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde tõi välja, et ühiskonna ootused ja riigi nõuded tähendavad sektorile väga suuri investeeringuid. Euroopa Komisjoni eraldatud 546 miljonit eurot katab neist vajadustest vaid umbes kolmandiku. “Selleks, et põllumajandus suudaks nendele väljakutsetele vastata, tuleb samaaegselt toota kvaliteetset toitu, pakkuda keskkonnateenuseid ja täita üha kasvavaid kliimapoliitika nõudeid. Ilma investeeringuteta ei ole võimalik neid ülesandeid täita,” sõnas Kalde.

Noortalunik Janel-Marcus Lohvart rõhutas, et praegu tehtavad otsused on määrava tähtsusega järgmisele põlvkonnale. Põllumajandustootjad ei ole ainult toidutootjad, vaid ka pärandmaastike, puhta looduse ja maaelu hoidjad. “Kui soovime, et Eestis toodetaks ka tulevikus kodumaist kvaliteetset toitu, peavad tänased otsused looma tingimused, kus noortel on võimalik sektoris tegutseda, investeerida ja areneda,” ütles ta.

Aktsioon toimub kella 10-12 üheteistkümnes linnas

Traktorid kogunevad 19. märtsil kella 10 ja 12 vahel Tallinna, Tartu, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Jõhvi, Jõgeva, Kuressaare, Räpina, Valga ja Võru ringteedele ning liiklussõlmedesse. Korraldajad kinnitavad, et liiklust ei blokeerita ega takistata ühistransporti ja erakorralist transporti.

Pärast aktsiooni külastavad mitmed põllumehed traktoritega piirkonna koole ja lasteaedu, et tutvustada lastele toidutootmist.

Aktsiooni korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja KEVILI. Liitunud on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Noortalunikud.