Taimeõlid ja teravili vedasid tõusu: maailma toiduhinnad lõpetasid viiekuuse languse
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas 6. märtsil värske toiduainete hinnaindeksi, mille kohaselt on teravili, taimeõlid ja liha maailmaturul taas kallinenud.
Veebruaris tõusid rahvusvahelised toidukaupade hinnad esmakordselt viie kuu jooksul, lõpetades langustrendi, mis oli kestnud eelmise aasta sügisest saati. Suhkur ja piimatooted seevastu jätkasid odavnemist.
FAO toiduainete hinnaindeks oli veebruaris keskmiselt 125,3 punkti, mis on 0,9 protsenti kõrgem kui jaanuaris. Indeks jäi siiski 1,0 protsenti madalamaks kui aasta tagasi ning oli 21,8 protsenti madalam 2022. aasta märtsi tipptasemest.
Teravili: nisuhind tõusis külmakahjustuste tõttu
FAO teraviljahinnaindeks tõusis veebruaris 1,1 protsenti võrreldes jaanuariga, kuid jäi aastatagusest tasemest 3,5 protsenti madalamaks.
Maailmaturu nisuhind kallines 1,8 protsenti, kuna Euroopa ja Ameerika Ühendriikide osadest piirkondadest tulid teated öökülma ja talvekahjustuste riskist. Hinnasurvele aitasid kaasa ka logistilised häired Venemaal ning jätkuvad pinged Musta mere piirkonnas.
Odra hind püsis kõrgel, kuna Hiina nõudlus Austraalia odra järele jätkus ning Põhja-Aafrika ostjad hankisid teravilja Euroopast. Riisi hinnaindeks tõusis veebruaris 0,4 protsenti, mida toetas nõudlus basmati- ja jaapani tüüpi riisi järele.
Taimeõlid jõudsid 2022. aasta juuni järgsele kõrgeimale tasemele
FAO taimeõlide hinnaindeks kallines veebruaris 3,3 protsenti, jõudes kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta juunist. Palmiõli hind tõusis kolmandat kuud järjest, mida toetas tugev ülemaailmne nõudlus ja Kagu-Aasia hooajaline toodangu vähenemine.
Sojaõli hind kallines ootuste tõttu, et USA võtab biokütuste sektoris kasutusele toetavad poliitikameetmed. Päevalilleõli hind seevastu mõõdukalt langes, osaliselt tänu Argentiina kasvavatele ekspordivarudele.
Liha kallines, piimatooted odavnesid
FAO lihahinnaindeks tõusis 0,8 protsenti. Lamba- ja kitseliha hinnad jõudsid kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning veiseliha kallines tänu tugevale impordinõudlusele Hiinast ja USAst. Sea- ja linnuliha hinnad tõusid vaid marginaalselt.
Piimahinnaindeks langes 1,2 protsenti, mida vedas eelkõige juustuhinna langus. Piimatoodete hinnad on olnud langusjoonel alates 2025. aasta juulist.
Suhkur jätkuvalt odav
FAO suhkruhinnaindeks langes 4,1 protsenti võrreldes jaanuariga ja oli koguni 27,3 protsenti madalam kui aasta tagasi, jõudes madalaimale tasemele alates 2020. aasta oktoobrist.
Maailmaturu suhkruhindu hoiab madalal ootus, et jooksval hooajal on ülemaailmne pakkumine rikkalik – eelkõige tänu India ja Tai headele saagiprognoosidele ning Brasiilia suurele toodangule.
Nisu toodang langeb 2026. aastal
FAO esialgsete prognooside kohaselt väheneb ülemaailmne nisutoodang 2026. aastal ligikaudu 3 protsenti, jäädes 810 miljoni tonni juurde, mis on siiski üle viimase viie aasta keskmise. Euroopa Liidus, Venemaal ja USAs vähendavad põllumehed eeldatavasti talivilja külvipinda, reageerides madalamale hinnasurvele. Seevastu India väljavaated on head tänu valitsuse toetavale poliitikale.
2025. aasta ülemaailmseks teraviljatoodanguks hindab FAO rekordilist 3,029 miljardit tonni, mis on 5,6 protsenti rohkem kui aasta varem.